CAP-SHARE – Blogičalluuh – Puollâš kaandah Laapist

Pauli Taulavuori já Aaron Yliniemi keynote-sahâvuáru

Puollâš kaandah Laapist

Mist lii ilo já kunnee almostittiđ mii haavâ keynote-sahâvuáru, mii oovdânpuohtui Arctic Spirit -konferens panelist. Konferens tollui vyesimáánust 2025 Ruávinjaargâst já ton fáddán lâi Arktisâš torvolâšvuotâ. Sahâvuáru lâi uási CAP-SHARE-haavâ panelist, mon nommâ lâi Building Future Security Together: Transdisciplinary and Intergenerational Capacity Sharing for Community Development in the Arctic.

Sahâvuáru algâalgâlâš kielâ lii eŋgâlâskielâ já tot lii jurgâlum suomâkielân, tavesämikielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân.

Keynote-sahâvuáru: Puollâš kaandah Laapist

Pauli Taulavuori já Aaron Yliniemi
Muonio luvâttâh, Suomâ

Pyereh Arctic Spirit -konferens uásálisteeh já uárnejeijeeh:

Muoi láán Aaron Yliniemi já Pauli Taulavuori Muoniost. Muoi láán tääbbin muštâlmin, et maid arktisii kuávlu torvolâšvuotâ meerhâš mijjân nuoráid. Muoi halijdeen sárnuđ meid háástuin já máhđulâšvuođâin, maid mij kuáhtáp jieččân pirrâsist. Muonio lii áinoošlajâsâš saje, mon puáhtá huámášiđ jo tääbbin tälviv ässee ”piŋvinijn”. Taah iä lah piŋvineh, maid vaarâ jieijâd jurduin kuvâttâlvetteđ, mut moottorkiälkkápuserijd, sovskaperijd já lieggâ stevilijd kiesâdâttâm páiháliih nuorah, kiäh sulâstitteh piŋvinijd sälttipuolâšin. Keessiv stijlâ mulsâšuvá nube olgoháámán, mii Muonion lii tijpâlâš, ađai koibâkaperáid, vandârdempuvssáid já kumisteviláid.

Korrâ täälvi čuávu tave fijnásumos puddâ: kiđđâ. Luándu koccáá kuuloold já piäiváš páštá čolmijd. Algâkiiđâ piäiváást čalmeh sättih joba sudduđ, já motomin jotelávt muttojeijee tileh kalmetteh maađijijd, mast čuávuh čuolmah pyeráin já autoin vyeijeid. Mun lam njalahistám jieŋâ alne tuolmâmpyerá nastariäggáin peerusthánnáá. Viärráámus ij lamaš vierâlem, mut tot, et mun njuoskim jieŋâkolmâ čääsist uáivist jyelgisuormâi räi! Jiem liijká kuássin lonottiččii Laapi luándu meddâl. Arktisii kuávlu olgonjotteemmáhđulâšvuođah láá oskomettumeh: mij pyehtip väzziđ muotâkammuiguin kuovskâsij vyelni tâi kuárŋuđ tuoddâr oolâ kiđđâpiäiváá paštust.

Eellim tavveen lii maaŋgâ náál lussâd. Čuoškah sättih toollâđ kocemin iiđeediijâ räi, ko taid keččâl karbâđ keesi ijâttes iijâst. Tälviv mij kiesâdâttâp puoh lovdui siisâ maid omâstep já punjâstep liegâdeijeid oles piähtun. Puolâš haaldâš mii eellim stuárráámus uási ivveest – joba kuhheeb ko tälvipeeivij sevŋâdâs. Táálván rahttâttâm lasseen mij vyeijip pyeráin tâi väzzip távjá škoovlân. Paaihijn tarbâšuvvojeh tullâsajeh šleđgâlieggim paaldâst, tondiet ko šleđgâ ohtuunis ij lah tuárvi. Luhhoost Suomâst láá valjeest muorah.

Mii torvolâšvuođâ tobdo hámášuvá jieččân argâeellim ulguubiälásij stuorrâ tábáhtusâi – tego geopoolitlij koččâmušâi – vuáđuld. Moonnâm iivij konflikteh Ukrainast já Alda-nuortâst láá pieijâm mii luuhâđ eenâb uđđâsijd, já mij finnip ovttuu lase tiäđuid Ruošâ tooimâin tâi eres maailmvijđosijn kelduin. Tot ij riävtui paldeet mii, mut piäjá mii liijká smiettâđ, et maht taah konflikteh pyehtih vaiguttiđ mijjân já maht toh ovdáneh. Naton servâm lii čielgâsávt lasettâm mii torvolâšvuođâ tobdo: mij lep joba peessâm čuávvuđ paaldâst arktisii kuávlu suáldáthárjuttâsâid. Mij anneep Nato já piäluštemsyergi meid máhđulâžžân puátteevuođâ pargoadeleijen. Váduhis gloobaallijn konfliktijn peerusthánnáá mij oskop arktisii kuávlun já halijdep, et tot piso torvoost.

Keevâtlii tääsist torvolâšvuotâ lii arktisii siärvádâhân kullee ulmui kieđâin. Lii hiämáskittee uáiniđ, et maht puohah tobdeh nubijdis já jyehih tiäđuid já tááiđuid. Škoovlâin mii noonâ ohtsâšvuoiŋâ lii vuálgus taan uápisvuođâst já taha oovtâstpargo älkkeebin. Mađhâšemsyergi lii tääbbin stuorrâ pargoadeleijee: poccuuh láá taan ääigi eenâb-uv mađhâšemuáináttâs ko raavvâdkäldee. Lii uáli tehálâš juátkiđ mađhâšemsyergi ovdedem, mut ij kuittâg nuuvt ennuv, et tot vahâgit luándu tâi heemâd páihálij ulmui ráávhu.

Nuorrân mij halijdep, et arktisâš kuávlu piso eellimvuáimálâžžân já putesin sehe mii jieččân já meid puáttee suhâpuolvâi várás. Oppâm- já paargon peessâm máhđulâšvuođah tääbbin láá eellimteháliih. Tave puáhtá faallâđ noonâ vuáđu elimân. Kuhes maađhijn huolâthánnáá mist láá máhđulâšvuođah, moi keežild mij pastep leđe ohtâvuođâst iärásáid.

Arktisii kuávlu torvolâšvuotâ meerhâš mijjân kolmâs vyeittim, maailmvijđosij tábáhtusâi suogârdem kuovskâsij vyelni já siärváduvlâšvuođâ varjâlem. Muoi oskoon, et mij pyehtip toollâđ taam áinoošlajâsii saje torvolâžžân päikkin. Takkâ! Nanodep já turvip tave kuávlu ain ovdiist!