CAP-SHARE – Blogiǩeeʹrjtõõzz – Tiõrv!
Vesa Orassalo paneeʹlsärnnamvuârr
Tiõrv!
Meeʹst lij kuärgg da cistt čõõđted CAP-SHARE -haʹŋǩǩõssâm paneela Intergenerational Capacity Sharing: The Connection Between Nature and Youth vuässõõttâm Vesa Orassalo paneeʹlsärnnamvuâr. Paneeʹl jäʹrjste Arctic Frontiers -konfereeʹnsest täʹlvvmannust 2026 Taarr Tromssast.
Paneeʹlsärnnamvuâr alggveärlaž ǩiõll leäi lääʹddǩiõll da tõt lij jåårǥlõttum eŋgglõsǩiõʹlle, tâʹvv-, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.
Paneeʹlsärnnamvuâr: Tiõrv!
Vesa Orassalo, Skolt Sámi Fisherman and preservice teacher University of Lapland
Tiõrv!
Vuäǯǯum šiõǥǥ vueiʹtlvažvuõđ vuässõõttâd Arctic Frontiers 2026 -konferenssa Tromssast. Tän teeʹkstest mainstam vuässõõttmõõžžâst CAP-SHARE -paneeʹlmainstummša. Ǩiõttʼtõõllâm ääʹšš liâ säʹmmlažvuõtt, aarktlaž vuʹvdd de šõddummuš.
Aalǥâst haaʹlääm särnnad, ǩii mon leäm. Leäm Vesa Orassalo da mättʼtõõđam šõddeemtiõđid Lappi õllškooulâst. Leäm meäccjeei da kueʹllšiiʹlli. Leäm älšmõõvvâm aarktlaž vuuʹdest, alggmeerai vuõiggâdvuõđin de luâđast da tõn suejjummšest. Mõn leäm Lääʹddjânnam tâʹvvpeäʹl, sääʹmvuuʹdest sâjjeei uuʹcces Njauddâm siidâst.
Konfereeʹns ääiʹjpodd leäi samai suåppi, ǥu seämma neäʹttlest vieʹttjiim 6. täʹlvvmannu säʹmmlai meersažpeiʹvv. Vuäǯǯum kååčč Lappi õllškooul šõddeemtiõđi tiõđkååʹdd CAP-SHARE -haʹŋǩǩõõzzâst vuässõõttâd paneeʹlmainstummša, koʹst ǩiõttʼtõʹlle nuõri vueiʹnlmid mottjeei aarktlaž pirrõõzzâst. Lââʹssen leʹjjim mieʹldd mättʼtõõttji foorummâst, kååʹtt leäi nårrjam jeeʹres åʹrnn aarktlaž vuuʹd åårrai mättʼtõõttjin. Vuäǯǯum še ciist ââʹnned särnnamvuâr True North – Who is the Arctic? -čårrnoorõõttmõõžžâst. Šuurab narooʹde peäʹssem mainsted noorõõttmõõžž mââimõõzzâst Big Picture -noorõõttmõõžžâst Stories from the Coast de mainstem luõss-šeellmõõžžâst šõddi muttsin nuõrttsäʹmmlaž nuõr čõõʹlmin.
CAP-SHARE-paneeʹlsärnnamvuârr
Seäradtueʹlää 4. täʹlvvmannu pueʹttem âlddsin mieʹrrääiʹjest Saga -hotella, koʹst sagstumuš jäʹrjste. Jieʹtt ij leämmaš, ǥu vueʹǩǩ da konseʹptt leʹjje muʹnne ouddlest juʹn toobdâs. Leʹjjim še valmštõõttâm kõõččmõõžžid puârast. Saǥstõõllâm äʹššen leʹjje luâđ määŋghämmsažvuõtt da õhttõõzzi šiõttlõõvvâmoodd tâʹvv- da aarktlaž vuuʹdin. Paneela vuässõʹtte jiijjan lââʹssen kueʹhtt säʹmmlaž nuõr de islanttlaž da ruânnjânnmallaž nuõr.
Vuõssmõs kõõččmõš leäi puõttlõsttum muʹnne.
Mâiʹd luâđ määŋghämmsažvuõtt da õhttõõzzi resilienss miârkkad tuʹnne aarǥâst da dommvuuʹdest? (jåårǥlõttum lääddas)
Muʹnne luâđ määŋghämmsažvuõtt miârkkad miõllǩiddsaž jieʹllem. Dommvuuʹdest oummu naaudše luâđast määŋgin jeeʹres naalin. Ââʹǩǩoummu, mâʹt-a muu äkk tuuʹl, håidai jiijjâs õõldâspirrõõzzâst uʹccjieʹllʼjid, mâʹt-a lååʹddid da njuäʹmmlid. Tõt vââjj leeʹd sij peeiʹv pueʹrmõs äiʹǧǧ. Meäccjeeʹjen ǩiddääm vuâmmšõõzz nåkkmid määŋghämmsažvuõđid, kook vaikkte jiijjan jieʹllemvuâkka. Täin õõlǥtam tõn, što ǥu vuäinam jiânnai muʹlddsäʹppleeiʹd, teâđam, što uʹccžeevai šeʹlle tõid reppââlǥai sâjja. Naaggâs puäjråått eʹpet miârkkšââvv sueʹjes loommâm- da poorrâmpääiʹǩ maŋggu šiiljieʹllʼja.
Luâđ määŋghämmsažvuõtt miârkkšââvv muʹnne vueiʹtlvažvuõđid. Luâđ määŋghämmsažvuõđ da õhttõõzzi resilienss miârkkšââvv tättamviõǥǥ teivvad vuäʹniǩ da kuuʹǩǩes äiʹǧǧkõõsk muttsid pääiklaž vueiʹtlvažvuõđin. Mäʹhtt äimm-muuttâs da jeeʹres väʹǯǯlõõzz, mâʹt-a pâiʹlpalggmõš, kuåivâståimmʼmõš, meäʹcctääll da ruõnâs seerdâlm, vaikkte luõttu da mäʹhtt mij põõššâp tõʹst mieʹldd? Mäʹhtt luâtt pââšš tõʹst mieʹldd?
Mäʹhtt tuäivvsaž, vuõiggâdvuõttmeâldlaž da piʹštti aarktlaž puõʹttiäiʹǧǧ kuâsttai tuu vueiʹnnemkuuʹlmest?
Muʹnne tõt kuâsttai vuʹvdden, koʹst liâ aarb ânnʼjõõžžin jeäʹđin, koivuiʹm čoouǥõõttâp. Vuʹvdd lij kuuitâǥ jeällʼjeʹmmen. Tääʹlv mieʹtt puäʹtte õinn puõllâž. Ǩieʹss pââšš luâđ määŋghämmsažvuõʹtte seännamnallšen. Luõzz kaggâʹtte ooudâs jooǥǥid. Kååʹšǩesvuõtt ij leäkku juätkkjeei vaarr. Lååʹdd vuäǯǯa õõʹljees maaiʹlma šiõǥǥ šõõŋâst. Šuurab jieʹlli, mâʹt-a puõccu da sõõrv, ǩeâllʼje paaštšõõŋid.
Tõt kuâsttai päiʹǩǩen, koon vueiʹttep õinn tobdsted.
Mäʹhtt toobdak õhttvuõđ maddu da čäcca, mâʹt-a jooǥǥid, jääuʹrid, reeddaid, čeäraid, mieʹccid leʹbe tuõddrid, da mäʹhtt täk kõskkvuõđ tävva tuu identiteeʹtt da puõʹttiääiʹjkovvõõzzad?
Vaʹsttõs tän kõõččmõʹšše leäi puki säʹmmlaž vuässõõttji kõskkân samai seämmanallšem. Miõlstan tõt maainast tõʹst, mäʹhtt mij alggmeer ǩiččlâʹsttep luâđ vueʹzzen jiiʹjjen jieʹllem.
Jiijjan särnnamvuârast mainstem, što toobdam õhttvuõđ čiŋŋlânji. Tâʹl ǥu luâtt ij ǩiõrd, mõn še jiõm ǩiõrd. Juʹn ouddâl lookkjiškooul altteem cieʹlǩǩem õõldâsoummid da taaurõõžžid, što tâʹl ǥu mõn jäämam, muu kuun âʹlǧǧe liâvvted poostaijânnma. Haaʹlääm leeʹd vueʹss tõn ââǥǥas. Täk pirrõõzz da tõi taʹrjjeem vueiʹtlvažvuõđ liâ juʹn täävvam muu puõʹttiääiʹj. Tän peeiʹv räjja juõʹǩǩ tuʹmmstõkkân lij staanâm muu jieʹllem aarktlaž vuuʹdest. Leäi-ba kõõččmõš škooulâst, tuâjast leʹbe ooumažkõskkvuõđin, vaʹlljääm pâi vaajtõsmääinaid, kook ohjjee muu mååusat tõi årra.
Mâʹte luõss mäccmen šõddâmjoʹǩǩe. Mâʹte čuõnnju mäccmen poostaijânnamladdu tääʹlv mâŋŋa, nuʹtt mon ääiǥam mäʹcced dommvoudda. Vueʹššen mon õõlǥam seʹlvvned pâi čõõđ jieʹllman “tääʹlvest” leʹbe škooultõõzzâst da jiijjan pälggaz kaunnmõõžžâst.
Muʹvddem rool škooultõõzzâst õõlǥči leeʹd nuõri viõǥǥättmõõžžâst nuʹtt, što sij vueiʹtte vuässõõttâd luâđ määŋghämmsažvuõđ suejjummša, äimm-muttsa siõttlõõvvmõʹsse da õhttõõzzi resilieeʹns raʹvvjummša?
Tät kõõččmõš leäi tåʹlǩǩ, kååʹtt vuõiʹǧǧest kuuli muu mättʼtõõttmõʹšše ij-ga jiijjan äʹšštobddmõʹšše luâđast. Mainstem klassuʹčteeʹlškooultõõzzâst raajjâm kandidaatt tuʹtǩǩummšest, koon äʹššen leäi ” Miõttlõs luâttkõskkvuõđ miârkktõs šõddummšest”. Tuʹtǩǩeemtuâjast muʹnne čuõvvni, što vuâlla 11 eeʹjj ääʹjjest vuäǯǯum positiivlaž luâttǩiččlâsttmõõžž liâ samai vääžnai positiivlaž luâttkõskkvuõđ ouddnummša, kååʹtt eʹpet ouddlâstt miõttlab pirrõsjälstõõttmõõžž.
Teäddeem vaʹsttõõzzâst tõn, što uʹčteeʹlin da mättʼtemplaanâst lij miârkkteei šõddeemvaikktõs nuõrid, kook suejjee pirrõõzz da tåimma vaʹstteemvuõđlânji. Škooultõõzz miârkktõs šâdd miârkkteeʹjen gåårdin da piârrjin, koin jiâ leäkku vueiʹtlvažvuõđ viikkâd päärneez luõttu seämmanalla ǥu uuʹccab paaiʹǩin
Miõlstan škooulmättʼtõsse da mättʼtemplaaʹne õõlǥči kuullâd luâđast vieʹttjem äiʹǧǧ.
Mäʹhtt miõlstad alggmeerlaid kuulli da pääiklaž teâđ stääʹne tän šiâtt luâđ määŋghämmsažvuõđ vaaldšummšest da politiikkproseeʹssin?
Muu da järrsi paneeʹl sääʹmnuõri miõlâst pääiklažaassjid kuvddle, leša jiâ nuʹtt jiânnai. Õhtt paneeʹlvuässõõtti veʹrddii vueʹjj nuõrid da päärnaid. Vueiʹnlmid kâʹl kâʹčče, leša tõin lij hääʹrveld vaikktõs tuʹmmstõõǥǥid. Pääiklaž teâđ lokku välddmõõžžâst puʹhttem õõut ouddmiârk Teänn peäʹlnn muäʹdd eeʹjj tuâǥǥårra. Pääiklaž peäggte, što zääbbar päiʹǩǩ lij hueʹnn, leša sij teâđ jiâ välddam lokku.
Ââʹn leäm še Njauddâm sääʹmsuåvtõõzz vaarrvuäzzlaž. Toʹben vuäǯǯum ǩiččlâsttmõõžž mieʹldd vuäitam tuõttâd, što määŋgain biodiversiteeʹtt da luõttu kuulli aaʹššin kâʹl koʹlle pääiklai vueiʹnlmid. Jiõm kuuitâǥ silttad särnnad, mõõn täujja da mõõn jiânnai pääiklaž jiõnin lij vaikktõs, ǥu leäm tåimmam sääʹmsuåvtõõzzâst eman vuäʹniǩ ääiʹj. Tuʹmm kuuitâǥ kuâsttai miõlstan pueʹrren.
Loppân
Arctic Frontiers ij leämmaš muʹnne pâi konfereʹnss ba mošttʼtõs tõʹst, mõõzz tuejjääm tõn mâiʹd tuejjääm. Luâtt, dommvuʹvdd da tõn oummu jeäʹla muʹnne pâi teeʹmm, ǥu tõk liâ jieʹllman vuâđđääʹšš. Tõt neäʹttel uuʹdi muʹnne ođđ ääʹlš da teivvum nuõrin vuäǯǯum inspiraatia de tuäivvsânji äukkai kontaaktid puõʹttiäigga.
Jõs haaʹleep aarktlaž voudda puõʹttiääiʹj, mij feʹrttjep kuvddled tõid, ǩeäk toʹben jeälste. Ääiǥam tuejjeed jiijjan vuâssan, što tõt jiõn kollai. Mij feʹrttjep šõddeed še ođđ puõlvvõõǥǥid jiõnnam jouʹǩǩe.
Leäm samai späʹssballaš CAP-SHARE-haʹŋǩǩõʹsse, kååʹtt vueiʹtlvõõʹsti vuässõõttmõššân.
Vesa WHO IS THE ARCTIC -maainâs YouTubest:
