Niila-Juhán Valkeapää keynote-sahâvuáru

Säminuorâi uáinuh kulttuur siäilumân, identitet juátkojeijeevuotân já puátteevuođâ huksiimân nubástuvvee arktisii tuođâlâšvuođâst 

Mist lii ilo já kunnee almostittiđ mii haavâ Arctic Spirit -konferens panelist oovdânpuohtum keynote-sahâvuáru. Konferens tollui vyesimáánust 2025 Ruávinjaargâst já ton fáddán lâi Arktisâš torvolâšvuotâ. Sahâvuáru lâi uási CAP-SHARE-haavâ panelist, mon nommâ lâi Building Future Security Together: Transdisciplinary and Intergenerational Capacity Sharing for Community Development in the Arctic.  

Sahâvuáru algâalgâlâš kielâ lii eŋgâlâskielâ já tot lii jurgâlum suomâkielân, tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. 

Keynote-sahâvuáru: 
Säminuorâi uáinuh kulttuur siäilumân, identitet juátkojeijeevuotân já puátteevuođâ huksiimân nubástuvvee arktisii tuođâlâšvuođâst 

Niila-Juhán Valkeapää 
Säminuorâi rääđi, Sämitigge, Suomâ 

Pyeri iiđeed. 

Muu nommâ lii Niila-Juhán Valkeapää já muu päikki lii Sápmi – Sämieennâm. Mun tooimâm Suomâ sämitige nuorâirääđi värisaavâjođetteijen, já onne mun sáárnum taan roolâst sehe maddârij arbijn já huápulij uđđâ hástuiguin rávásmâm suhâpuolvâ peeleest. 

Tego maaŋgah tist tietih, sämmiliih láá Euroop union áinoo algâaalmug. Mist láá mii jieččân kielah, kulttuureh já ärbivuáváliih iäláttâsah, moh láá šaddaaš jieččân enâmist. Taan ääigi mii päikkikuávlun tavveen – Säämist –, mii kulttuuráárbán já joba mii aalmug vuáđutorvolâšvuotân čyecih uđđâlágán váduhis uhkeh. 

Távástum rääjih já suátivievah iä miäruštâl mijjân torvolâšvuođâ. Mijjân torvolâšvuotâ uáivild visesvuođâ tast, et mii kulttuur piergee taan ääigi hástuiguin – et mii kielah já eellimvyevih láá torvejum, et mii nuorâin lii puátteevuotâ. 

Mij säminuorah koijâdep távjá alnestân: 

Maht mii kulttuur puáhtá piergiđ jotelávt muttojeijee maailmist? 

Maid sämmilâšvuotâ uáivild puátteevuođâst? 

Taah koččâmušah iä lah abstrakt hundâruššâm, mut puigâ já čielgâ huolah. Toh kuoskâtteh mii eellim jyehi uásivijđodâhân, nuuvt enâmân, mast mij lep nuuvt sorjovááh, ko meid kieláid, maid mij sárnup. 

Mii kulttuur juátkojeijeevuotâ lii keččâlusâi vyelni maaŋgânáál. 

Mii kielâi rašes tile lii háástuin ohtâ huápulumosijn. Innig muádis elilâm ulmuin sárnuh monnii sämikielâid njyebžilávt. Tuše kievrâs já kuhesáigásâš iäláskittem puáhtá piäluštiđ täid kielâid já toi kyeddim, ihečuođij tuáhá ollee algâaalmugij tiäđu, sajan čonâsâm vijsoduv já kulttuurij almonuumijd. Koččâmuš ij lah tuše kielâoopâst: kielâ vaaigut toos, et maht mij addip maailm já mii saje maailmist, já tondiet kielâ fáárust lii vaarâst lappuđ merhâšittee uási mii aalmug identitetist. 

Siämmáá ääigi šoŋŋâdâhnubástus hämmee arktisii kuávlu – mii pääihi – spiehâstuvlii jotelávt. Säämi täälvih láá muttum huolâstutteht. Cuoŋŋuuh hámášuveh liijkás tooláá já njääbih älgih täälvi pelimuddoost, mon keežild poccuid lii vaigâdub uuccâđ purrâmâš muottuu vyelni. Ovdil pyereest tubdum muotâ- já jieŋâtileh láá tääl ervidmettumeh. Nubástusah vaigutteh iäláttâssáid sehe sehhejeh suhâpuolvâst nuubán sirdojeijee ärbitiäđu. Mii aalmug puárásumosáid monâttâs lii sorolii raše. Arktisii kuávlu epistäđisvuotâ lii uđđâ tuođâlâšvuotâ, moos mij ferttip vuáháduđ. 

Mij kuáhtáp meid uđđâlágán uhke, mii peittâdât savváid kilelis ovdánmist. Ruánáá sirdâšume lii velttimettumvuotâ, mon olášutdijn kuittâg kuáđđojeh algâaalmugij vuoigâdvuođah huámášuuhánnáá. Pieggâvyeimihaavah já eres infrastruktur ráhtoo sämmilij enâmáid, veikkâ tain ij lah iävtutátulâš, muuneed páhudum já tiätun vuáđuduvvee mietâmuš. Poccui kuátumijd luáddoo pieggâvyeimilájádâsah já maađijeh äštih mii iäláttâsâid já mii vuoigâdvuođâid meridiđ jieččân puátteevuođâst. Kilelis ovdánem ij uážu äštiđ vuoigâlâšvuođâ. 

Täi rááhtuslij háástui lasseen mij kuáhtáp ovttuu eres háástuid mii aargâst. Muálkkáás byrokratia keežild ärbivuáválij iäláttâsâi hárjuttem lii vaigâdub. Olgoštem – nuuvt uáinusist leijee ko čiehhum-uv – lii sämmilijd tuotâ škoovlâin, tiervâsvuotâtipšomist já politikist, já tot hiäjusmit mii torvolâšvuođâ, luáttámuš já uáinojeijeevuođâ ohtsâškoddeest. 

Arktisii kuávlu torvolâšvuođâ visioistem váátá torvolâšvuođâ uđđâsist miäruštâllâm. 

Munjin torvolâšvuotâ uáivild luáttámuš toos, et mii kielâin lii puátteevuotâ pääihist, viermist já haldâttuvâst – ige tuše škoovlâi oppâamnâsin. 

Torvolâšvuotâ lii tiätu tast, et mii poccuuh pyehtih kuáttuđ ain-uv kuoskâhánnáá enâmijn. 

Torvolâšvuotâ uáivild meid tom, et sämmilij maaŋgâhámásiih já noonâ identiteteh uážžuh liäđđuđ maailmist, mii kunnijât maaŋgâlágánvuođâ. 

Täin aašijn kulttuur piergiittâlmist lii koččâmuš. 

Mun halijdâm tiäduttiđ, et kulttuur piergiittâlmist ij lah koččâmuš moonnâm ääigi aaibâšmist. Tot lii tiäđu juátkojeijeevuotâ já vuáhádâttâm uđđâ maailmân vááimu moonâthánnáá. 

Mii kulttuur piergiittâllâm váátá tiervâs eennâm, monttáá ärbitiätu jáámá. Nistem, pieđgânâddâm já šoŋŋâdâhnubástus vahâgitteh eennâm ooleest peic pirrâs, meid mii kulttuur. 

Mij ep kuittâg pyevti porgâđ taam pargo ohtuu. Haldâttuvah já instituutioh kalgeh olášuttiđ symbolisii tubdâstem eenâb: toh kalgeh kunnijâttiđ algâaalmugij vuoigâdvuođâid meid keevâtlávt. Škovlim kalga spejâlistiđ mii tuođâlâšvuođâ. Ton lasseen mij kolgâp leđe politik uási, ep ton čuosâttâh. 

Mij ep lah ucceeblohoaalmug, kote áánu ármupittáid. Mij lep algâaalmugeh, kiäh väätih vuoigâdvuođâidis olášume. 

Arktisâš kuávlu ij lah ävđineennâm. Tot ij lah räjieennâm. Tot lii já lii ivetuháttijd lamaš mii päikki. 

Säminuorah láá valmâšeh kyeddiđ ovdâsvástádâsâs jieijâs enâmist, kulttuurist já puátteevuođâst. Toos mij tarbâšep kuittâg saje. Mij tarbâšeh torjuu. Já puoh enâmustáá mij tarbâšeh kuittâg jiešmeridemvuoigâdvuođâ toohâđ jieččân elimân kyeskee miärádâsâid jieččân iävtuiguin. 

Kuáhtájum háástuin huolâthánnáá sämikulttuur ij lappuu. Tot vuáháduvá. Tot taistâl. Tot ovdán, já tom ovdánem läiđee suhâpuolvâ, kote kuáddá sehe kolonisaatio uddoid já meid visioid kilelis, jiečânâs puátteevuođâst. 

Takkâ.  

Teevstâ čáállám Niila-Juhán Valkeapää. Kove: Niila-Juhán Valkeapää jieijâs arkkâdâh.