Niila-Juhán Valkeapää keynote-saakkvuârr

Sääʹmnuõri ǩiõččâmvueʹjj kulttuur seillmõʹšše, identiteeʹtt juätkkjemvuõʹtte da pueʹttiääiʹj raajjmõʹšše mõttjeei aarktlaž tuõttvuõđâst 

Meeʹst lij rämm da cistt õlmstâʹtted haʹŋǩǩõssân Arctic Spirit-konfereeʹns paneeʹlest čuäʹjtum keynote-saakkvuârr. Konfereeʹns õʹnneš vueʹssmannust 2025 Ruävnjaarǥâst da tõn teeʹmmen leäi Aarktlaž tuõrvlažvuõtt. Saakkvuârr leʹbe pieʹǩǩ CAP-SHARE-haʹŋǩǩõõzz paneeʹl nõõmin Building Future Security Together: Transdisciplinary and Intergenerational Capacity Sharing for Community Development in the Arctic. 

Saakkvuâr alggveärlaž ǩiõll lij eŋgglõsǩiõll da tõt lij jåårǥlõttum lääʹddǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. 

Keynote-saakkvuârr: 
Sääʹmnuõri ǩiõččâmvueʹjj kulttuur seillmõʹšše, identiteeʹtt juätkkjemvuõʹtte da pueʹttiääiʹj raajjmõʹšše mõttjeei aarktlaž tuõttvuõđâst 

Niila-Juhán Valkeapää 
Sääʹmnuõri suåvtõs, Sääʹmteʹǧǧ, Lääʹddjânnam 

Tueʹlääst. 

Nõmman lij Niila-Juhán Valkeapää da muu jälstemsââʹjj Sápmi – Sääʹmjânnam. Tååimam Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjen, da täʹbbe mainstam näkam jiõččvuõđâst di maaddârpuärrsi preddan da ǩirrlai ođđ vaʹǯǯtõõzzivuiʹm rävsmam puõlvvõõǥǥ peäʹlest. 

De mäŋggaz teeʹst teâđast teäʹtte, što säʹmmla liâ Euroopp unioon oʹdinak alggmeer. Meeʹst liâ mij ǩiõllam, kulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj, kook liâ vuâlǥaž kõskksânji täʹst mij jânnmest. Ânnʼjõžpeiʹvven dommvoudda tââʹvest – Sääʹmjânnmest – mij kulttuurärbba da joba meer vuâđđtuõrvlažvuõʹtte tillʼlâʹvve ođđnallšem tuõttšõs vaar. 

Takainallšem raaj da armeej jiâ meärtõõl miʹjjid tuõrvlažvuõđ. Miʹjjid tuõrvlažvuõtt miârkat snäätnasvuõđ tõʹst, što mij kulttuur seʹlvvan ânnʼjõžääiʹj vaʹǯǯtõõzzin – di mij ǩiõll da jieʹllemnääʹllen liâ tuõrvvum, što mij nuõrin lij pueʹttiäiʹǧǧ. 

Mij sääʹmnuõr kõõččâp täujja jiijjsteen: 

Mäʹhtt tät mij kulttuur vuäitt seillad jåʹttlânji mõttjeei maaiʹlmest? 

Mâid säʹmmlažvuõtt miârkat pueʹttiääiʹjest? 

Täk kõõččmõõžž jeäʹla abstraakt tuʹmmjummuž, pâi tuõtt da kõõskteʹmes peʹcclõõvvmõõžž. Tõk kuõskte jieʹllem juõʹǩǩ vueʹssvuuʹd, nuʹt jânnam, koʹst mij leäʹp nuʹt čõnnsest, ǥu še ǩiõlid, koid mij mainstep. 

Kulttuur juätkkjemvuõđ ǩiččlõõddât määŋgnalla. 

Ǩiõli lääʹđes sââʹjj lij vaʹǯǯtõõzzin vuõss-sââʹjest ǩirrlaž. Ânnʼjõžääiʹjest occnjaž mieʹrr maainast kooi-ne sääʹmǩiõlin njueʹbǯǯlânji. Tåʹlǩ viõhss da kuʹǩespešttsaž jeälltummuš vuäitt peälšted täid ǩiõlid da tõi pââja, čueʹđiiʹjji tuâkka vuällai alggmeerai teâđ, päiʹǩǩčõõnâsnallšem jeäʹrmmvuõđ da kulttuur voddsid. Kõõččmõš iʹlla tåʹlǩ ǩiõllmäättast: ǩiõll vaaikat tõõzz, mäʹhtt fiʹttjep maaiʹlm da jiijjen pääiʹǩ maaiʹlmest, da tõʹnt ǩiõl mieʹldd lij vaarâst läppjed miârkteei vueʹss mij meer identiteeʹttest. 

Seämma poodd äimmõsmuuttâs mõtt aarktlaž vuuʹd – jälstemsââʹj – samai čuuʹt jåʹttlânji. Sääʹmvuuʹd tääʹlv liâ mõttjam kõrrset. Cuâŋ šâdd čuuʹt ääiʹjeʹld da suõjjšõõŋ äʹlǧǧe pieʹllrääʹjest tääʹlv, mõõn diõtt puõccuin lij vaiggâp ooccâd porrmõõžž muõtti vueʹlnn. Ooudbeäʹlnn ouddkõõʹsti muõtt- da jiõŋŋåårrmõõžž liâ ååʹn aʹrvveetem. Muttâz vaaikte jieʹllemvuõʹjjid di sieʹjjte puõlvvõõǥǥâst nobba seʹrddjeei äʹrbbteâđ. Mij meer puärrsid mõõntõs lij čâđđam čuõʒʒteei. Aarktlaž vuuʹd pannpõõššâmvuõtt lij ođđ tuõttlažvuõtt, koozz meeʹst âlgg šiõttlõõvvâd. 

Vueiʹnnep še ođđnallšem vaar, kååʹtt peittjââvv saʹǩǩe ǩeâllʼjeei ouddnummšest. Ruânn seʹrddem lij viâltʼteʹmesvuõtt, koʹst kuuitâǥ täujja rääʹjtet alggmeerai vuõiggâdvuõđid. Piõggviõkkhaʹŋǩǩõõzzid da jeeʹres infrastruktuur raajât säʹmmlai jânnmid jiõčtäättʼteʹmes, ouddlest õlmmeem da tiõttu vuâđđõõvvi miâsttmõõžž. Puõccui poorrâmpaaiʹǩid luâddai piõggviõkkstroitteʹl da čuõkku vaarte mij jieʹllemvueʹjj di še vuõiggâdvuõđ tuʹmmjed jiijjân pueʹttiääiʹjest. Ǩeâllʼjeei ouddnummuš ij vuäǯǯ vaareed vuõiggâdvuõđmeâldlažvuõđ. 

Täi raajõõzzlažnallšem vaʹǯǯtõõzzi lââʹssen vueiʹnnep čõõđ ääiʹj jeeʹres vaʹǯǯtõõzzid aarǥâst. Määŋgmåkksaž byrokratia vaiggâtt ääʹrbvuâlaž jieʹllemvuõʹjji vueʹǩǩâttmõõžž. Čårstummuš – nuʹt ääv ǥu še peittčårstummuž – lij säʹmmlai tuõttlažvuõtt škooulin, tiõrvâsvuõtthååidast da politiikkâst, da tõt hueʹnad mij tuõrvlažvuõđ, luõttjummuž da kuâsttjemvuõđ õhttsažkååʹddest. 

Aarktla vuuʹd tuõrvlažvuõđ visiâsttmõš õõlǥat tuõrvlažvuõđ oʹđđestmieʹrrummuž. 

Muʹnne tuõrvlažvuõtt miârkat luõttjummuž tõõzz, što sääʹmǩiõlin lij pueʹttiäiʹǧǧ põõrtin, säimmõõzzâst da vaaldšmest – jiâ-ǥa tåʹlǩ škoouli mättaunnsen. 

Tuõrvlažvuõtt lij teâtt tõʹst, što puõccu vueiʹtte palggâd ooudâs kuõskteʹmes määddain. 

Tuõrvlažvuõtt miârkat še tõn, što säʹmmlai määŋgnallšem da nânnaz identiteeʹtt vuäǯǯa čuõvvâd jeeʹresnallšemvuõđ ciʹsttjeei maaiʹlmest. 

Täʹst kulttuur seillmõõžžâst lij kõõččmõš. 

Haaʹlääm vuâllacerttad, što kulttuur seillmõõžžâst iʹlla kõõččmõš mõõnnâmääiʹj kaiʹbbjummšest. Tõt lij teâđ juätkkjemvuõtt da šiõttlõõvvmõš ođđ maailma čâđđam mõõnteǩâni. 

Kulttuur seillmõš õõlǥat tiõrvvâz jânnam, tõntaa äʹrbbvuõtt-teâtt jäukk. Änstummuš, piõdgnummuš da äimmõsmuuttâs peʹllste jânnam mieʹtt nuʹt pirrõõzz, ǥu še kulttuur. 

Jeäʹp kuuitâǥ vueiʹt tueʹjjeed tän tuâj õhttu. Vaaldšmi da instituutioi âlgg tueʹjjeed symboolaž tobdstummuž jeänab: tõin âlgg ââʹnned äärvast alggmeerai vuõiggâdvuõđid še vueʹjjest. Škooultõõzz âlgg kovveed mij tuõttlažvuõđ. Lââʹssen meeʹst âlgg leeʹd politiikk vueʹss, ij tõn päiʹǩǩ. 

Mij jeäʹp leäkku uuʹccbõs joukk, kååʹtt äänn ärmmkuuʹsǩid. Mij leäʹp alggmeer, kook õõlǥte vuõiggâdvuõđeez teâuddjummuž. 

Aarktlaž vuʹvdd iʹlla poostaijânnam. Tõt iʹlla raajjmädd. Tõt lij da lij eeʹjjdoohhti leämmaž mij jälstemsââʹjj. 

Sääʹmnuõr liâ vaalmâš kueʹdded vasttõõzzâs tõn jânnmest, kulttuurâst da pueʹttiääiʹjest. Tõõzz taarbšep kuuitâǥ sââʹj. Taarbšep tueʹrj. Ouddâl puki taarbšep kuuitâǥ jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ tueʹjjeed jieʹllma kuõskki tuʹmmstõõǥǥid jiijjân määinain. 

Ouʹdde puättam vaʹǯǯtõõzzin huõlǩâni sääʹmkulttuur ij lappu. Tõt šiõttlââvv. Tõt lij väimmaš. Tõt mâânn ooudâs, da tän ouddnummuž jååʹđat puõlvvõk, kååʹtt kuâdd nuʹt kolonisaatio aarbid ǥu visioid ǩeâllʼjeei, jiõččnaž pueʹttiääiʹjest. 

Späʹsseb. 

Teeʹkst ǩeeʹrjtam Niila-Juhán Valkeapää. Snimldõk: Niila-Juhán Valkeapää jiijjâs arkiiv.