Professor Sanna Valkonena jođihan konsoršuvdna Máŋggaeallevaš vuoiggalašvuođa guvlui – Olmmošvuohta ja olbmo ovddasvástádus eamiálbmogiid servodagain lea válljejuvvon Suoma Akademiija njunušovttadahkan. Dutkamušálgaga oassefidnuid jođihit eamiálbmotdutkamuša professor Pirjo Kristiina Virtanen Helssega universitehtas ja riikkaidgaskasaš rievtti professor Lotta Viikari Lappi universitehtas.

Máŋggaeallevaš vuoiggalašvuođa guvlui – Olmmošvuohta ja olbmo ovddasvástádus eamiálbmogiid servodagain (MultiBEING) -njunušovttadagas dutkojuvvo olbmo rolla ja vástu máŋggaeallevaš vuoiggalašvuođa (multibeing justice) ollašuvvama beales máilmmis.

Njunušovttadaga dutkit vuođđudit dutkamušaset eamiálbmogiid jurddašeapmái ja doahpagiidda, mat buktojuvvojit dialogii viidábut humanisttalaš, servodat-, ja riektedieđalaš dutkamušain. Njunušovttadaga riikkaidgaskasaš dutkanjoavkkut ovddidit máŋggaeallevaš vuoiggalašvuođa doahpaga, mii oktanis govvida eamiálbmogiid relationálalaš máilbmegaskavuhtii vuođđuduvvi vuoiggalašvuođa áddejumi ja nuppe dáfus rahpá vejolašvuođa oarjemáilmmi riekteortnega radikála ođđasit jurddašeapmái.

MultiBEING-njunušovttadat buktá oktii Lappi universitehta sáme- ja eamiálbmotdutkamuša ja riikkaidgaskasaš rievtti sihke Helssega universitehta eamiálbmotdutkamuša dutkiid.

Lappi universitehtas ovttadat gávdná saji servodatdiehtagiid dieđagottis ja lea oassi Suvdilis luonddukultuvrrat ja máŋggašlájat boahttevuohta -dutkanservošis sihke vuoigatvuohtadiehtagiid dieđagottis. Lappi universitehtas mielde leat servodatdiehtagiid bealde Sanna Valkonen, Áile Aikio, Saara Alakorva, Anne-Maria Magga, Jarno Valkonen, Mikko Äijälä ja Stina Roos sihke vuoigatvuođadiehtagiid bealde Lotta Viikari, Leena Hansen ja Kamrul Hossain. Helssega universitehta dutkanjovkui gullet Pirjo Kristiina Virtanen, Jelena Porsanger, Victoria Soyan Peemot, Francisco de Moura Cândido Apurinã, Outi Laiti, Nicola Renzi, Maria Fedina ja Riho Grünthal. Njunušovttadagas leat maid sajit nákkosgirjedutkiide.

Njunušovttadagas dahkkojuvvo dutkamuš, mas váldodeaddu lea eamiálbmogiid politihkalaš ja vuoigatvuođalaš ortnegiin, suvdilis birasgaskavuođain ja -geavadiin sihke eamiálbmogiid geavadiid ja árvvuid vuhtiiváldimis álbmotlaš mearrádusdahkamis ja riikkaidgaskasaš rievttis.

– Njunušovttadat maid dahká vejolažžan sáme- ja eamiálbmotdutkiid gillilis barggu joatkašuvvama ja dieđasuorggi ovddideami sihke lagaš dialoga riikkaidgaskasaš eamiálbmotrivttiin, Valkonen čilge.

Njunušovttadat čohkke riikkaidgaskasaš ovttasbargofierpmádaga, mii ovttasta árktalaš guovllu sihke Gaska-Ásia ja Amazonia guovlluid eamiálbmotdutkiid ja -dutkamuša.

– Min dutkamuša guoddi jurdda lea čielggadit, man láhkai eamiálbmogiid jurddašeamis sihke sin politihkalaš ja vuoigatvuođalaš ortnegiin olbmot huksejit juhkkojuvvon servodagaid veahkkálaga eará eallevaččaiguin. Olbmos lea goittotge stuorat ovddasvástádus fuolahit olles biodiversitehta buori, vuoiggalaš eallimis, ja dán ovddasvástádusa mii vuolgit dál dárkilabbot dutkat, Virtanen govvida.

Máŋggaeallevaš vuoiggalašvuođa guvlui – Olmmošvuohta ja olbmo ovddasvástádus eamiálbmogiid servodagain lea vuosttamuš Lappi universitehtii goasge mieđihuvvon njunušovttadat.

– Njunušovttadagain gevvon hui gilvaluvvon dutkamušruhtadeapmi muitala namalassii njunušdutkamušas ja dál justa eamiálbmotdutkamuša ja min universitehtas dahkkon dutkamuša garra dásis. Dat muitala maiddái das, man stuorra dárbu lea áddet nuppelágan servodagaid ja birasgaskavuođaid ja iskat gávdnat dain čovdosiid suvdilut boahttevuhtii, gávnnaha Lappi universitehta rektor Antti Syväjärvi.

Suoma Akademiija njunušovttadatprográmma ulbmilin lea loktet Suomas dahkkon dutkamuša kvalitehta, ođasmahttit diehtaga ja ovddidit dutkamuša servodatlaš váikkuheaddjivuođa. Suoma Akademiija mielde prográmmii válljejuvvon ovttadagat bastet ođasmuvvat, leat dieđalaččat hui alladását ja servodatlaččat váikkuheaddji dutkanservošat. Ovttadagaid dutkanservošat leat olaheamen iežaset suorggi riikkaidgaskasaš alimus dási dahje gullet juo dasa. Jagiid 2026–2033 prográmmabadjái Suoma Akademiija válljii dán háve oktanuppelot ovttadaga guovtteceahkát ohcamiin.

Lassedieđut

Professor Sanna Valkonen, sámedutkamuš, Lappi universitehta servodatdiehtagiid dieđagoddi, +358 40 484 4238, sanna.valkonen@ulapland.fi

Professor Pirjo Kristiina Virtanen, Helssega universitehta humanisttalaš dieđagoddi, +358 50 318 2400, pirjo.virtanen@helsinki.fi

Rektor Antti Syväjärvi, Lappi universitehta, +358 40 060 6244, antti.syvajarvi@ulapland.fi

Suoma Akademiija dieđáhus

Suvdilis luonddukultuvrrat ja máŋggašlájat boahttevuohta -dutkansearvvuš