Sámegiella nubbin giellan – didaktihka neahttaoahput fállet nu teorehtalaš vuođu go geavatlaš bargoneavvuid sámegiela lagaš- ja gáiddusoahpahusa ovddideami doarjjan. Oahput leat oaivvilduvvon sámegielat oahpaheaddjiide sihke oahpaheaddjeoahpuid ja sámegiela ja kultuvrra studeanttaide.

Lappi universitehta lea mielde ROOSA-prošeavttas, mas ovddidit riikkaidgaskasaš ovttasbarggu sámegiela allaskuvlaoahpuin. Fidnu viggá vástidit sámegielat oahpaheaddjiid ja oahppomateriálaid váilumii. Neahttaoahpuid kurssaid oahpaheaddjit ráhkadit iešguđetlágan materiálaid fierbmebirrasii olámuddui.

Prošeavtta koordinere Oulu universitehta Giellagas-instituhta, ja Lappi universiteahta lassin mielde leat Helssega universitehta, Uit Norgga Árktalaš universiteahtta ja Sámi allaskuvla.

Prošeavttas piloterejit universitehtaid oktasaš neahttaoahppoollislašvuohta. Sámegiella nubbin giellan -didaktihka oahpoollislašvuođas ovttastuvvet teorehtalaš vuođđu ja geavatlaš oahpahanbargu. Nuvttá oahput, mat álget borgemánus, fállet earet eará konkrehtalaš bargoneavvuid sátneráju, giellaoahpa ja čállindáiddu oahpaheapmái ja nannemii nu lagaš- go gáiddusoahpahusas.

Oahpuid plánema oktan guovddáš vuolggasadjin lea leamaš sámegiela allaskuvlaoahpuid ovttasbarggu ovddideapmi. Oahppoollislašvuođa huksejit allaskuvllaid sámi oahpuid áššedovdit. Mihttomearrin leamašan gávdnat oktasaš oahpahusfáttáid ja juogadit oahpahusresurssaid.

Lappi universiteahta oktan oahpaheaddjin ja stivrenjoavkku ovddasteaddjin fitnus doaibmá professor Pigga Keskitalo. 

– Sámegielat oahpaheaddjit ja oahppomateriálat váilot. Oahppoollislašvuohta vástida dán dárbui nannemiin oahpaheaddjiid pedagogalaš máhtu ja lasihemiin allaskuvllaid gaskasaš ovttasbarggu stáhtarájáid rastá. Seammás prošeakta nanne sámegiela ceavzinnávcca ja gielalaččat suvdilis boahttevuođa, Keskitalo muitala. 

Okta oahppoollislašvuođa oahpaheaddjiin ja koordináhtoriin lea dutkidoavttir Rauni Äärelä-Vihriälä Lappi universitehtas. Son álggaha borgemánu álggus sámegiela ja gielladiđolašvuođa universitehtalektor barggus.

– Dát oahput dorjot oahpaheaddjiid ámmátdáiddu, earenoamážit dalle go sii barget birrasiin, gos sámegiella lea nuppi giela sajádagas ja oahppijoavkkut leat girjái. Seammás oahput vástidit duohtavuođa- ja soabadankommišuvnnaid ávžžuhussii nannet oahpaheaddjeoahpuid, Äärelä-Vihriälä gávnnaha. 

Oahpuide sáhttet oassálastit sámegielat luohkkáoahpaheaddjit ja fágaoahpaheaddjit sihke studeanttat Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Ollisvuohta oahpahuvvo davvisámegillii, ja kurssaide lea vejolaš oassálastit, go sáhttá čuovvut davvisámegielat oahpahusa. Kursabargguin lea vejolaš geavahit maiddái suomagiela.

Prošeakta: ROOSA: Riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ovddideapmi sámegielat allaskuvlaoahpuin

Oahpahus- ja kulturministeriija ruhtadan prošeavtta áigodat lea 1.8.2025–31.12.2027. Prošeavtta koordináhtor lea Oulu universitehta. Lassedieđut: https://www.oulu.fi/fi/projektit/roosa-kansainvalisen-yhteistyon-kehittaminen-saamenkielisessa-korkeakoulutuksessa .

Sámegiella nubbin giellan -didaktihka oahppoollislašvuođa (15 oč) almmuhanáigi lea 10.6.–11.10.2026 ja ollašuhttináigi 3.8.2026–31.7.2027. Lassedieđut ja almmuheapmi Oulu universitehta neahttasiidduin: https://joy.oulu.fi/fi/koulutushaku/saame-toisena-kielena-didaktiikan-opinnot-avoin-yo .

Lassedieđut

Rauni Äärelä-Vihriälä, dutkidoavttir
Bajásgeassindiehtagiid dieđagoddi, Lappi universiteahtta 
rauni.aarela-vihriala@ulapland.fi 

Pigga Keskitalo, professor 
Pedagogihka dieđagoddi, Lappi universiteahtta 
pigga.keskitalo@ulapland.fi 
tel. +350 40 484 41 53 

Máren-Elle Länsman, prošeaktakoordináhtor    
Giellagas-instituhtta  
tel. +358 50 4315772