Heikki Tiilikka

Siärváduvlii oovtâstpargo navcâiguin vuáváđ pyereeb puátteevuođâ arktisii kuávlun  

Algâivveest 2025 munjin šoodâi tilálâšvuotâ ucâluđ uáppumáátkán, ko lijjim eidu algâttâm pargo proojeektpargen Cap-Share-haavâst Laapi ollâopâttuvâst. Koijâdii must, et liččim-uv moovtâ uásálistiđ valjimprosesân uáppumáátkán Grönlandist Kanada arktisii kuávlun, ain Alaska máddáá rido räi. Uáppumätki lii Tromssa ollâopâttuv organisistem Arctic Future Pathfinders – A journey through the Northwest Passage. Määđhi áigásiih uápuh vuájudeteh maaŋgâtieđâlijn vuolgâsoojijn arktisii kuávlu pirâsnubástussáid já toi sosioekonomisijd vaiguttâssáid. Uásálisteeh vuávájeh tuođânálásijd sehe tuoivum muulsâiävtuid arktisii kuávlu puátteevuođâ várás. Ulmen ličij olášuttiđ uáppumääđhi purjâsskiijpáin, mut määđhi pišto já olesvuotâ lijjii vala talle munjin uáli epičielgâseh. 

Jurduuh purjâsskiijpâst arktisii kuávlust puohtii muu mielân puáris čuovâkuuvijd kiirjijn, main Ernest Shackleton puurjâst Maadânáápán Endurance-skiijpáinis, sehe vuossâmužžân Taveviestârveevli jottáám taažâ Roald Amundsen maađhijd. Tađe tärhibeht kuorâttâlhánnáá já puátteevuođâst huolâthánnáá västidim koččâmušân njuolgist “Kale lam moovtâ”. Mun vaarâ jurdâččim, et ij liččii meendu tuođânálásâš šoddâđ väljejum, mut juurdâ fiäránijn Tave-Kanadast já Alaskast urruu uáli mielâkiddiivâžžân. 

Vuossâmuuh mánuppajeh uđđâ pargoost tälviv 2025 ovdánii arktisii puátteevuođâ teemai, haavâi aalmugijkoskâsii oovtâstpargoseminar já Arctic Spirit -konferens sessio vuáváámáin. Ko tälvi lâi aldanmin loopâs já kiđđâ lâi kuuloold puátimin, te mun ožžum tiäđu, et lijjim väljejum. Mun pesâččim uásálistiđ Arctic Future Pathfinders -uáppumáátkán. Juurdâ máhđulâšvuođâst jotteeđ Taveviestârveevli mield oroi oskomettumin, mun oinim jieččân jo skiijpâ alne já jurdâččim, et maid puoh šodâččim määđhi ääigi kuáhtáđ. Mij mađhâšiččijm s/s Statsraad Lehmkuhl -nommâsii purjâsskiijpáin, kote lâi kiändám meerâid paijeel 100 ihheed. Mun jo kuvâttillim, maggaar ličij purjâstiđ ive 1914 rahtum kuulmâ stivlee stälipurjâsskiijpáin siämmáá kiäinu Roald Amundsen luodâid kuorâmáin. 

Arctic Future Pathfinders kiäinu jotá Grönlandist Kanada Arktisii suáluikuávlun já juátká tobbeen Ovtâstum staatáid Alaska riidon. Uáppumáátkán uásálisteeh lijjii juohhum kyevti juávkun: juávkku 1 purjâstičij määđhi Nuuk, Grönland – Cambridge Bay Nunavuk, Kanada. Juávkku 2, moos mun kulâččim, jođáččij määđhi Cambridge Bay, Kanada – Anchorage Alaska, Ovtâstum staatah. Kiäinu ovdán Taveviestârveevli mield já sirdoo Beringčuálmist čuávvuđ Alaska rido Whittier ucckaavpugân. Määđhi merikeejist Anchoragest ij lah čieŋâlishaammân, já mij jođáččijm toho maađij mield Whittierist. Whittier lii pegâlmâs ton stuorrâ kerditáálust, mast masa puoh páiháliih ääsih. Kerditáálust kávnojeh meid puoh vuáđupalvâlusah, tego škovlâ, kävppi já postâ. Maađij mield Whittierân piäsá tuše Maynard-vääri čoođâ jottee tunnel mield.  

Väärih já luándu Tave-Kanadast já Alaskast láá lamaš muu niävdusij mätkičuosâttâh jo pärnivuođâ rääjist. Must lijjim uáli lukkuš, ko muu uáppumätki šoodâi eidu taid enâduvváid. Määđhi várás rahttâttâm vaađâi jyehi uásálistest meid kuhes listo persovnlijd tooimâid, tego puáhuttâstuođâštus, merâjotteetuáhtár tuođâštus já mađhâšemluuvijd, tego viisum. Viisumucâmuš Ovtâstum staatáid tahhoo nettisiijđoi peht, mon maŋa oovdâst lii viisumsahhiittâllâm. Viisumsahhiittâllâm Ovtâstum staatâi Helsig-stuorrâvuolgâttuvâst lâi mielâkiddiivâš fiäráán. Kanada enâmânpuáttim vátámušah vist luhostuveh internet-ohtâvuođâi vievâst šiev luhhoin joba 30 minuttist. 

Pakkamlistoost čielgii jiäráskittee ovtâskâsčyegisin skiijpâ ijjâdemsajeh: mij viätáččijm iijâ iärásijguin suullân 60 uásálistein stuorrâ salist, haalist, hiäŋgumattoost uáđimáin. Veikkâ hallisaje lii lieggejum, te tot sáttá leđe iho čuásis. Muuneeld mun jurdâččim, et taat merâmätki ličij original mätki skiijpâpargoidiskuin, vahtâ- já várdámvuáruidiskuin sehe purjâspargoidiskuin, mut hiäŋgumattoost uáđđim lii suotâs bonus. 

Keesi räi mun lijjim skappum pakkamlistoost vattum tävirijd, já tarbâšum piergâseh algii leđe jo čuákist. Juávkku 1 lâi vuálgám máátkán porgemáánu 5. peeivi 2025 Nuukist já lâi jo puurjâstmin Cambridge Bay kaavpug kulij. Porgemáánu aalgâ jođedijn ränis poolvah kuittâg čoggâšuvvii uáppumääđhi horisontân, ko Statsraad Lehmkuhl -skiijpâ kiäinu muttui. 

Skiijpâst vuolgâttui viestâ, mii almottij, et jieŋâtile keežild purjâstem Taveviestârveevli mield lii liijkás varâlâš já skiijpâ váldá uđđâ sunde Bermuda já Panama uáli kuávlun. Forgâ mij finnijm meid laseuđđâsijd Tromssaast: Mii uáppumätki olášuuččij, mut tot tábáhtuuččij eennâm alne. Mij vyelgip-uv jieččân päikkikaavpugijn porgemáánu 26. peeivi Edmontonân, kost mij kirdep porgemáánu loopâst Cambridge Bayân. Cambridge Bayst mij viettip árvuštâllâm mield oovtâ oho meccienâduvâin já mađhâšep Anchorage kaavpugân čohčâmáánu aalgâ peln. Vuávájum pááikán maccâm tábáhtuvá čohčâmáánu pelimuddoost. 

Taam blogiteevstâ čälidijnân Tave-Kanada kulij vyelgimân lii innig ohtâ peivi. Nubástusâi maŋa-uv must láá movtijdum tobdoh já vyerdee mielâ: mun šoodâm feeriđ ennuv uđđâ aašijd já mätki lii vissásávt vájálditmettum. Taan tove fáárun ij kuittâg tarbâšuu njuoskâpiivtâs. 

Ko mun smietâm Arctic Future Pathfinders já Cap-Share-haavâ koskâsijd ohtâvuođâid, te puávtám loopân páhudiđ čuávuvávt: Biodiversitet ij uáivild tuše luándu maaŋgâhámásâšvuođâ, mut meid ulmui já soojij koskâsij čonâsij nanodem. Ko uáppeeh, totkeeh já siärváduvah jieškote-uv kuávluin Arktisist taan puáttee määđhist – ain Tave-Suomâst Anchorage räi – jyehih vuáttámušâidis já uáppih nubijnis, šaddeh uđđâ uáinuh já tuáivu tast, et mij pyehtip oovtâst vaiguttiđ arktisii kuávlu puátteevuotân. 

 

Heikki Tiilikka, proojeektpargee Cap-Share, Interreg NPA  

Porgemáánu 25. peivi 2025 

heikki.tiilikka@ulapland.fi